lördag 16 maj 2009

Rahvariided









Tegin Häädemeeste naise rahvariided (Pärnumaa, Häädemeeste vald). Seda just sellepärast, et olen sealtkandis pärit ja tahaks väga oma lapsepõlve kohta meeleshoida!Kuna ma juba ca 7 aastat tagasi ostsin seeliku kanga ja pluusi kanga siis ainus õige otsus oli liituda isetegijas projektiga 12 rahvusliku kuud!, lootuses, et ehk tänu sellele kindlale kuupäevale ka mu riided valmis saavad. Ja nii see oligi, kui poleks olnud kindlat valmimise tähtaega oleks see kangas sama kurvalt seal kapis edasi vedelenud. Raske oli ka just häädemeeste rahvariiete tegemiseks materjali leida. Kuskil miskit täpselt kirjas polnud, küll käisin kõikvõimalikke raamatuid uurimas. Räägitakse , et need Võistest ja Pärnust ja veel mujaltki kokku laenatud osadest. Aga ma leidsin omale õpetaja, kes on rahvariideid juba aastaid teinud, minu endise õpetaja Enda Lorentsi. Temalt kõik mu algtõed pärinevadki. Üldiselt ta õpetas mind telefoniteel , ikka ja jälle ma helistasin talle, et kuidas ma nüüd seda ja toda tegema pean. Tänan teda väga nende õpetuste eest!Nojah päris 100% ma valmis ei jõudnud, sest jaki kangast pole siiani suutnud kuskilt kangapoest leida aga otsingud käivad edasi(potisinine peenvillane, selline nagu vanasti koolivormiriided olid). Ja põll, kõik on valmis lõigatud aga äärepits veel heegeldamata. Luban terve komplekti valmis saada sügiseks, seda ka mu oma huvides, ei taha ju et miskit jääb poolikuks . Ja au asi ka sellist omatehtud rahvariide komplekti kodus omada! Terve selle aja kui neid riideid tegin oli nii mõnus ja uhke tunne teha midagi suurepärast, midagi mida meie esivanemad tegid ja kanda edasi vanu traditsioone. Uskumatu kuidas ikka vanasti käsitööd tehti, kui palju pilutamist ja käsitsi õmblemist. Muidugi neil ei olnud ju ka arvuteid ja telekaid oli sellearvelt rohkem vaba aega aga siiski, me elame ikka väga heal ajal, kus kõike on saadaval.
Riiete tegemisest siis nii: Tegelikult pidasin nende tegemist väheke lihtsamaks aga pidin eksima see töö oli rohkem aega nõudev kui esmalt paistis.
Pluus: Kõigepealt tikkisin kätised püvisilmtikandis ja serva tagid, et vähem kuluksid.
Ka õlalapid on tikitud püvisilmtikandis.
Krae ääred on pilutatud ja otstesse pilutatud põimpilu.
Ees lõhik on pilutatud ja nööpaugupistes üle tehtud vahele ka nöörike punutud, et särki koos hoiaks.
Varrukad on otstest kurrutatud ja särgi tagant ning eest on samuti kurrutatud, et krae parajalt paika sobib.
Seelik: kangas on lastud kududa ma ei mäletagi kus ja kellel. Seeliku kanga laius on 3m. Pikkus 83cm. Voldid on paremalt vasakule. All äärde õmblesin punase lindi alläärega tasa. Siis õmblesin valgest kangast 15 cm laiuse toodi, mis kinnitasin käsitsi , see on mõeldud selleks , et kui mustaks saab siis harutad maha ja pesed ära. Kõigelõpuks alläärde põimisin sinepikollasest lõngast 9 kordsest ( iga lõng oli 4,5 m pikk!) palmiku.( Ikka äärelt äärele.)Minul on seelikule tehtud teksavärvel õpetaja arvas, et see on väga hea ja vastupidav materjal!
Tanu:Materjal:valge puuvillane pesuriie võib ka linane. Tanul on sees kõvenduspapp . Tagant tõmmatakse paelaga kokku. Kaunistuseks alläärde panna pits. Üle tanu kuklast ettepoole seotakse nooremad naised ja neiud punane lint vanemad sinine lint. Tanu kõrgus on 31cm.
Põll: Jah see on tegemisel aga põlle laius 63cm, pikkus 80cm. Alläär ja küljed pilutada. Kena on alla heegeldatud laiem pits. Pealegi põll on abielunaisel kohustuslik rahvarõiva osa.
Vöö: Selle sain ma emadepäevaks onma emalt! Ema ise kudus selle aga vööd ja sukki ma ise ei plaaninudki teha. Vööpikkus minul 3m.
Ehted: Naistel olid kaelas valged ümarad pärlid.
Jakile on valmis Kaaruspael.. Sellise hargi tegi mulle ema elukaaslane, õpetajakäest laenatud hargijärgi!

2 kommentarer:

piprake sa...

Minu arust rahvariiete tegemine on üks hull töö, aga sinul on see küll väga hästi välja tulnud!!

ojake sa...

Väga tubli Koffikann oled!!!Ja ilus oled nende riietega.Ja eriti tubli oled et pooleli ei jäta nii suurt tööd.